Kuullaagrid

Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade – kuulide või rullide – olemasolu ja seeläbi veerehõõrdumine. Veerelaagrid (sh kuullaagrid) koosnevad veereteid omavatest välis- ja sisevõrudest, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. On ka laagreid, kus sise-, välisrõngas, separaator või ka kõik eelnimetatud puuduvad. Sel juhul veerekehad veerevad mööda võlli või rummu vastavaid pindasid. Laagrite mass ulatub 1,5 grammist 7 tonnini. Veerelaagrid on rahvusvaheliselt üks enim standardiseeritud masinaelemente.

Kuullaager

Kuullaager on veerelaagri üks põhitüüpe, mis kasutavad laagrirataste vahelise kauguse säilitamiseks kuule. Kuullaagri eesmärk on vähendada pöörlemishõõrdumist ning toetada radiaalseid ja aksiaalseid koormusi. See saavutatakse, kasutades kuulide hoidmiseks ja koormuse kuulide kaudu edastamiseks vähemalt kahte rõngast. Enamikus kuullaagrites on üks ketas paigal ja teine on kinnitatud pöörleva sõlme (nt rummu või võlli) külge. Kui üks laagriratastest pöörleb, paneb see ka kuulid pöörlema. Kuna kuulid veerevad, on neil palju väiksem hõõrdetegur kui siis, kui kaks tasast pinda on üksteisega vahetus kontaktis.

Veerelaagrite kassifitseeritakse veerekehade järgi kuullaagriteks ja rulllaagriteks. Kuullaagrite kandevõime on oma suuruse kohta väiksem kui muud tüüpi veerelaagritel, kuna kuulide ja rõngaste vaheline kontaktpind on väiksem.

Kuullaagrid klassifitseeritakse omakorda täpsusklassi järgi:

  • 0 täpsusklass
  • 6 täpsusklass
  • 5 täpsusklass
  • 4 täpsusklass
  • 2 täpsusklass

Kõige täpsemad on 2. klassi laagrid. Täpsusklass märgitakse laagri tingtähise ette. 0 täpsusklassi, kui enamkasutatavat tavaliselt laagrile ei märgita. 0 klassi laagreid kasutatakse enamikus üldkasutatavates mehhanismides, nt keskmise koormuse ja kiirusega reduktorites. Suurema pöörlemistäpsuse vajadusel valitakse samadesse sõlmedesse 6. täpsusklassi laagrid. Suure pöörlemiskiiruse ja täpsuse korral valitakse 5. või 4. täpsusklass (lihvpingi spindli, lennukimootori laagrid). 2. täpsusklassi laagreid kasutatakse güroskoopides, mõõteriistades ja teistes pretsessioonmehhanismides.

Kuullaagrite eelised:

  • madalam maksumus.
  • väikesed hõõrdekaod ning seetõttu vähene kuumenemine.
  • hõõrdetakistused seisuhõõrdumisel ( käivitamisel ) ja püsirežiimil töötamisel on praktiliselt samad.
  • suur vahetatavuse aste.
  • väike määrdekulu.
  • lihtne hooldada.
  • väiksemad mõõtmed.
  • tagasihoidlikumad nõuded võllikaelte materjalidele.

Kuullaagrite puudused

  • tundlik löök- ja vibrokoormustele.
  • väike tööiga suurtel kiirustel.
  • müra suurtel kiirustel.
  • suured kontaktpinged ja piiratud kasutusiga.

Veerelaagri istamiseks masinasse ei töödelda laagri võrusid. Vajalike istude saamiseks tuleb töödelda kas laagri istamiskohta masina keres või võllil. Sellest tingituna tuleb välisvõru istata võllisüsteemis ja sisevõru avasüsteemis, ehk teisiti öeldes: laagripesa tolerantsitsoonid võllisüsteemis ja võlli tolerantsitsoonid avasüsteemis. Istude valik veerelaagrile sõltub koormusolukorrast. Veerelaager töötab tavaliselt nii, et üks võru pöörleb ja teine seisab paigal. Reduktorites, kiirus- või käigukastides ehk üldistes mehhanismides, kus võll toetub laagrite kaudu korpusele, pöörleb koos võlliga sisevõru ja välisvõru on masina keres paigal. Auto mittevedava ratta laagris pöörleb aga välisvõru koos rattaga ja sisevõru on telje peal paigal. Kuna kuullaager on valmistatud suhteliselt kõvast materjalist, laagriga liidetavad detailid aga pehmemast materjalist, siis peab pöörlev võru olema võllil või masina keres kõvasti kinni, liikumatult. Vastasel juhul kulutaks ta masina keresse süvise või võllile kaela, laager hakkaks loksuma ja puruneks seetõttu kiiresti.

Kuullaagri paigalseisev võru võtab koormust vastu veeretee piiratud ulatusega. Sellest kohast kulub veeretee kõige kiiremini ja moodustub süvis. Laagris tekib vibratsioon ja tõukeline koormus ning laagri tööiga väheneb seetõttu tunduvalt. Selle ärahoidmiseks peab paigalseisev võru olema istatud vabamalt, et ta saaks aeg ajalt pöörleva võruga kaasa liikuda. Kui pöörlev võru teeb näiteks 1000 pööret minutis, siis paigalseisev võru võiks teha mõne pöörde ööpäevas või masina käivitamise tõukest alati pisut nihkuda. Nii jaotatakse koormus ühtlaselt kogu veeretee ulatuses. Kokkuvõttes peab pöörlev võru olema kõvasti kinni, paigalseisev võru peab olema aga vabamalt, kas lõtkuga või siirdeistuga.

Memi varustaja koostööpartneriks on SKF, IBC, FAG, KOYO ja Timken. Samuti on meil esindatud paljude teiste ettevõtete toodang. Meie eesmärgiks on olla nõutud komponentide tarnija ning suurendada meie tooteportfelli usaldusväärsete ja kvaliteetsete tootjate toodanguga. Klientide rahulolu on meie number üks prioriteet!

Tekkis küsimus toodete leidmise või allahindluste kohta? Vaata ostujuhist

Filtrid